k2ige jala. viimane p2ev, mil ma siia blogisse midagi kirjutasin oli 3 august. ehk siis ma pean hakkama v2ga k6va m6lemist tegema, et k6ik see puuduj22nud kaks ja pool n2dalat j2rgi kirjutada siia… oh sa vvannaaa! postkontorist poodi k6ndides tuli mulle vastu umbes 35 aastane naine, kes naeratas ja peatus ja ytles, et mul on kuradi vinge stiil. nii v2rviline ja nii elur66mus ja et ta tytar f2nnab mind! MUL ON F2NNNNN!
JA NII KURB!!! tüdrukutega tsillisin baaris oma viimased tunnid ja hrra ülemus viis mind bussijaama autoga. ja oh ülllatust – kohalikke oli päris mitmeid tulnud bussijaama, mind ära saatma. NIIIII nunnnu, et pisar tuli lausa silma! luban, et phel heal päeval ma olen nendel jälle külas. JA!
buss perthi sõitis kaua, nii kaua, kauakaua.
lõpuks jõudsin kohale. saate aru. koputasin uksele ja lapsed teadsid, et see olen mina ja jooksid KARJUDES mulle vastu ja kallistasid mind pooleks. NIIII armas” NIIIII ARMAS!!!!! oeh, ilus. ilus. ilus. ja siis lapsed ütlesid, et ma ei tohi enam mitte kunagi nende juurest ära minna. ja siis tuli nende isa ja ütles, et kaidi läheb homme päriselt minema. lapsed ei suutnud seda uskuda. terve õhtu mängisime mänge ja lapsed ei tahtnud mitte kunagi magama minnna, sest et nad teadsid, et ega nad kaidiga enam kauakauakaua aega koos mängida ei saa. nunnu.